Monday, April 21, 2008

"Meil on tehniline jama, võim peeretab"

ehk kuidas ma Pluuto kontserdil käisin.

Õigemini algas tants ja trall juba reede hommikul, kui ma peaaegu vabatahtlikult üsna varakult end üles ajasin, ehituspoest viimased materjalid koju vedasin ning siis umbes seitsmeni õhtul puhkepausideta linoleumi laotasin. Hüppasin siis duši alt läbi, avastasin, et MTI oli juba tükk aega akna all külmetanud, ning liikusime koos Ahti poole. Mingi hetk olime juba seitsmekesi ning tagusime Frets on Fire't, Stepmaniat, Audiosurf'i ja ülivähe Guilty Gear'i. Hiljem kasutasin Piiut jälle padjana (ülimõnus btw) ning vaatasime mingit mõnusat komöödiat.

Jõudsin umbes kaheksaks koju, sain umbkaudu 2 tundi magada, remontisin jälle õhtuni välja. Vajusin umbes kolmveerand 9 paiku Kyioshi poole sisse, Mihkel oli ka seal juba. Enne välja minekut värvisid Kyo ja Mihkel teineteisel aerosool-juuksevärviga juuksed roheliseks. Õigemini proovisid, sest Mihkli jaoks rohelist värvi ei jätkunud, seega sai tal pool pead valgeks tehtud.

Kontsert oli iseenesest tore. Soome jazz oli ka muhe, kuigi rahvas vist eriti ei kuulanud. Pluuto mõuras mõnuga, kahjuks hakkas mul kõrv valutama ja pidin lava juurest tagasi tõmbuma. Mingi hetk kadusid Mihkel ja superkangelane Lapsepõlve Trauma koos minu ja Kyo jopedega ära. Vahtisin siis niisama, kuni jope tund aega hiljem tagasi sain, koperdasin kellegi Manni pinna peale, kus oli rahvarekordi purustamine käsil. Leechisin kellegi käest lonksu õlut, magasin natuke lahtiste silmadega ning koperdasin mingi hetk koju. Asukoht oli ülimalt soodne, umbes 100 meetrit minu majast.

Koju jõudsin ülimalt näljasena. Leidsin voodi pealt paki šokolaadiküpsiseid, mis köögi remondi käigus sinna sattunud olid. Esimene mõte oli: "Jumal armastab mind." Mõni hetk hiljem hakkasin mõtlema, miks ma oma mõtte just sellisena väljendanud olin.

Siin ma nüüd olen, magamata ja söömata, need paar ajurakukest mis mul on, täielikult lühises. Loodan varsti uue arvuti kokku saada ja paari muud imet. Kuna kirjutamistuju hakkab otsa saama, tõmban tänaseks otsad kokku.

No comments: