ehk üks mõttetult pikk ja sisutu emotsev postitus.
Ei mäletagi nagu, mis oleks esimene asi, millest rääkida tasuks. Kuna päevad on niikuinii lootusetult sassis, piirdun selliste ajamäärustega nagu "kunagi" "mingi päev" ja muude umbmäärasustega. osa kopeerin lihtsalt.
[copypasta]Oli lämbe ja hämar suveöö. Olin sattunud genky poole. Ma ei olnud seal üksi. Me olime voodis, kus meid oli kuus tükki. Väike arvutus ütleb, et see jättis meist igaühele natuke rohkem kui 30cm lebamisruumi. taustaks käis 80ndate popmuusika klassika, kui üle mu keha libises kaks aheldatud kätt. Nendel kätel paistis olevat oma tahe ja mõistus, sest need liikusid sünkroonis mööda teiste inimesti kehi, neid igalt poolt katsudes. Vonklevate käte ette jäime mina, Piiu ja genky. Väidetavalt olid nende kombitsalaadsete jäsemete omanikeks MTI ja Pihel, kuid kahtlen selles sügavalt. Pärast seda, kui ma olin kombitskäte trummeldamise saatel magama jäänud, äratas meid ericku norskamine. Karistuseks selle patu eest, saatsime ta üksi külma öhe. [/copypasta]
Hommikul jõudsin koju, magasin paar tundi ja suundusin pirogovile. mitte küll pirogovil, vaid lihtsalt toomel ootasid mind mõlemad kursavennad, kes olid juba jõudnud kaks Mäkra ära lahendada, tõin neile ühe Bocki juurde. Kakerdasime ringi, tarbisime erinevaid alkohole, asi lõppes sellega, et kella kaheks olid nad kapsastunud ning mina parajalt surinas.
[üsna copypasta]Peale spirituaalset vabanemist soodustavaid pruuliste tarbimist kohtusin Liisiga. Ka kaisu ja genky liitusid meiega. Me vahetasime rahakupüürid lillede vastu ning rühkisime mäest üles, et õnnitleda Matit keskharidusastme lõpetamise puhul. Ühel hetkel liitus Yoshy meiega. Jäädvustasin selle tähtsa hetke oma ustava fotoaparaatiga. Edasi suundusime Ummit õnnitlema tema põhiharidusastme lõpetamise puhul.
Hiljem spottisin hea mitu korda yoshy kodus yoshyt ennast,Liisi, Matit ning üht karvast olendit, kes mulle läikivatelt tasapindadelt kahtlustava ilmega otsa põrnitses.
jätkasin spirituaalse vabanemise otsinguid koos vastavate vedelikega.
Tund peale keskööd võis näha kaht kogu hämaral metsateel kõndimas. Tähelepanelik vaatleja oleks märganud, et tegemist oli MTI ja minuga, kes vaikides oma ulualuste poole sammusid. [/copypasta]
Laupäeval oli ericku juures juhatuse koosolek, mille ma kahjuks avatud silmadega maha magasin, kuna ei saanud enamasti lihtsalt asjale pihta. Rääkisin ja mõtlesin küll kaasa, aga kusagil on ka minu mõistuse piir. Vaatasime filme, tellisime pitsat ja rahvas võis vaadelda, kuidas mul mingi hetk kaitsmed läbi kõrbesid ning ma lihtsalt röökima pistsin. Vajusin nelja paiku MTIga koju. Rääkisime tõsiseid jutte.
Jaanipäeva eelne aeg möödus maal. vanaemal on tervis halb, on voodihaige. Üldse oli maal ülimalt ebameeldiv olla, tulime kähku tagasi. Eilne päev möödus kohutavas seisus, ka täna olen väsinud.
Emo tunne on. Kõik on kuidagi halvasti, enesetunne on halb, kuidagi väga kergesti ärrituv olen. yoshy poolt koju tulles vaikisin, ericku pool vaikisin enamuse ajast, lihtsalt ei oska midagi öelda.
jätan selle jama kirjutamise, mida ma ikka siin nõnda pikalt eimillestki kirjutan. Võiksin ju midagi sügavamat kirjutada, kuid mõistan, et sellel poleks tegelikult mõtet.
Monday, June 23, 2008
Thursday, June 5, 2008
Kevad = sess
ehk kuidas haigena eksamil käia
Igatahes neljapäeval oli klubi juhatuse koosolek. Plaanis oli pärast seda MTI'ga Pirole suunduda ja vaikselt õlut libistades mõnuga meestejuttu ajada. Koosolek venis, inz ilmus, mingi hetk jõudsime selleni, et istusime aias ja sõime pooltoorest, ent söestunud liha. Ootamatu grill oli meid endasse haaranud. Õhtul oli kuidagi imelik olla, ignoreerisin seda. Andsin ratta MTI'le, sest tal oli minu juurest veel korralik maa koju minna. Kodus hakkas mul väga halb, jõin suurema koguse külma vett ja kobisin magama, et õudusunenägusid näha ning pool viis hommikul palavikust hõõguvana ärgata. Ülejäänud nädalavahetus kulus vaikselt haige olemise peale. Pidin raske südamega Piiule ütlema, et ma ei lase teda enda ligidale. See jättis halva maigu suhu, kuid kui ma oleks teda nakatanud ning ta oleks pidanud samamoodi haige olema, ei oleks ma seda endale kunagi andestanud.
Mingi hetk oli eksam. Vist oli teisipäev see, kui võtsin oma tagastatud sandi raudruuna ja veeresin teosammul kooli. Esimest korda elus oli haigusest lihasvalu. Õnneks sain juba kinnituse, et vähemalt pole keegi eksamilt läbi kukkunud, asi seegi.
Homme on ka eksam. Talvisele eksamile ilmus kursavend kaks õlut sees ning magamata, läbi sai. Loodan, et ka seekord on lihtne. Kuna homme tulevad sugulased ebasoovitult külla, jääb ära elu esimene "sess on läbi, lähme võtame Pirol selle auks ühe õlle" tähistamine. Tänan teid, kallis tädi ja kisavad lapsed, et te homme siia tulete. Ei, mul ei ole teie vastu midagi, ainult et ajastus on natuke halb.
Üldse veereb kõik kuidagi allamäge. Jaapani keelest kukkusin läbi, kuna olin jooksvad tööd unarusse jätnud. Enda viga siiski. Keeleteaduse õppejõud ei vasta mu pärimisele, millal eksam on. Minu õnne juures oli eksam ära juba ning mind saadetakse kuu taha. Eraelu on ka nii nagu on, Piiut see nädalavahetus jälle ei näe. Soovin talle ja Gekile Curuniri larbil edu, tahaks pilte näha. MTI on haige, seega ei saa vaikselt Pirole ka minna. Lärmakalt minekuks leiaks inimesi küll, aga endal ei ole isu. Buzz 08 jätan igaks juhuks tervislikel kaalutlustel vahele, vabaõhukontsert pole hetkel see, mida organism läbi teha tahaks.
Mingi hetk lubasin animest rääkida. Kuna life on mu natukeseks rahule jätnud, siis leidsin aega, et Higurashi no Naku Koro ni lõpuni vaadata. keskosa oli minu jaoks tõesti igav, seega ei olnud kuigi entusiastlik, kui viimase kolme osa kallale asusin. Kuid need viimased kolm osa panid mind teist hooaega vaatama. Higurashi no Naku Koro ni Kai on minu arust samade tegelastega, kuid hoopis teine ning palju parem anime. Vaatasin selle läbi tempos kümme osa päevas. Üllatuseks oli sisse pikitud päris häid võitlusstseene ning üsna GAR'i teksti.
Lõpetuseks väike anekdoot.
Tudeng satub põrgusse. Kurat küsib siis tema käest, kumba ta tahaks, kas tudengi või tavainimese põrgut? Tudeng võtab siis prooviks tavainimese põrgu. Igal hommikul lüüakse nael tagumikku, ülejäänud päev on hooletu. Hakkab siis igav ja laseb end tudengipõrgusse üle viia. Tudengipõrgu hoopis lahedam, joob päevad läbi ja kakerdab niisama lõbusalt ringi. Ühel päeval koputab Kurat pohmellis tudengi õlale, lausub: "sessiaeg", ning näitab sõrmega ämbritäie naelte peale.
Igatahes neljapäeval oli klubi juhatuse koosolek. Plaanis oli pärast seda MTI'ga Pirole suunduda ja vaikselt õlut libistades mõnuga meestejuttu ajada. Koosolek venis, inz ilmus, mingi hetk jõudsime selleni, et istusime aias ja sõime pooltoorest, ent söestunud liha. Ootamatu grill oli meid endasse haaranud. Õhtul oli kuidagi imelik olla, ignoreerisin seda. Andsin ratta MTI'le, sest tal oli minu juurest veel korralik maa koju minna. Kodus hakkas mul väga halb, jõin suurema koguse külma vett ja kobisin magama, et õudusunenägusid näha ning pool viis hommikul palavikust hõõguvana ärgata. Ülejäänud nädalavahetus kulus vaikselt haige olemise peale. Pidin raske südamega Piiule ütlema, et ma ei lase teda enda ligidale. See jättis halva maigu suhu, kuid kui ma oleks teda nakatanud ning ta oleks pidanud samamoodi haige olema, ei oleks ma seda endale kunagi andestanud.
Mingi hetk oli eksam. Vist oli teisipäev see, kui võtsin oma tagastatud sandi raudruuna ja veeresin teosammul kooli. Esimest korda elus oli haigusest lihasvalu. Õnneks sain juba kinnituse, et vähemalt pole keegi eksamilt läbi kukkunud, asi seegi.
Homme on ka eksam. Talvisele eksamile ilmus kursavend kaks õlut sees ning magamata, läbi sai. Loodan, et ka seekord on lihtne. Kuna homme tulevad sugulased ebasoovitult külla, jääb ära elu esimene "sess on läbi, lähme võtame Pirol selle auks ühe õlle" tähistamine. Tänan teid, kallis tädi ja kisavad lapsed, et te homme siia tulete. Ei, mul ei ole teie vastu midagi, ainult et ajastus on natuke halb.
Üldse veereb kõik kuidagi allamäge. Jaapani keelest kukkusin läbi, kuna olin jooksvad tööd unarusse jätnud. Enda viga siiski. Keeleteaduse õppejõud ei vasta mu pärimisele, millal eksam on. Minu õnne juures oli eksam ära juba ning mind saadetakse kuu taha. Eraelu on ka nii nagu on, Piiut see nädalavahetus jälle ei näe. Soovin talle ja Gekile Curuniri larbil edu, tahaks pilte näha. MTI on haige, seega ei saa vaikselt Pirole ka minna. Lärmakalt minekuks leiaks inimesi küll, aga endal ei ole isu. Buzz 08 jätan igaks juhuks tervislikel kaalutlustel vahele, vabaõhukontsert pole hetkel see, mida organism läbi teha tahaks.
Mingi hetk lubasin animest rääkida. Kuna life on mu natukeseks rahule jätnud, siis leidsin aega, et Higurashi no Naku Koro ni lõpuni vaadata. keskosa oli minu jaoks tõesti igav, seega ei olnud kuigi entusiastlik, kui viimase kolme osa kallale asusin. Kuid need viimased kolm osa panid mind teist hooaega vaatama. Higurashi no Naku Koro ni Kai on minu arust samade tegelastega, kuid hoopis teine ning palju parem anime. Vaatasin selle läbi tempos kümme osa päevas. Üllatuseks oli sisse pikitud päris häid võitlusstseene ning üsna GAR'i teksti.
Lõpetuseks väike anekdoot.
Tudeng satub põrgusse. Kurat küsib siis tema käest, kumba ta tahaks, kas tudengi või tavainimese põrgut? Tudeng võtab siis prooviks tavainimese põrgu. Igal hommikul lüüakse nael tagumikku, ülejäänud päev on hooletu. Hakkab siis igav ja laseb end tudengipõrgusse üle viia. Tudengipõrgu hoopis lahedam, joob päevad läbi ja kakerdab niisama lõbusalt ringi. Ühel päeval koputab Kurat pohmellis tudengi õlale, lausub: "sessiaeg", ning näitab sõrmega ämbritäie naelte peale.
Subscribe to:
Posts (Atom)