Igatahes neljapäeval oli klubi juhatuse koosolek. Plaanis oli pärast seda MTI'ga Pirole suunduda ja vaikselt õlut libistades mõnuga meestejuttu ajada. Koosolek venis, inz ilmus, mingi hetk jõudsime selleni, et istusime aias ja sõime pooltoorest, ent söestunud liha. Ootamatu grill oli meid endasse haaranud. Õhtul oli kuidagi imelik olla, ignoreerisin seda. Andsin ratta MTI'le, sest tal oli minu juurest veel korralik maa koju minna. Kodus hakkas mul väga halb, jõin suurema koguse külma vett ja kobisin magama, et õudusunenägusid näha ning pool viis hommikul palavikust hõõguvana ärgata. Ülejäänud nädalavahetus kulus vaikselt haige olemise peale. Pidin raske südamega Piiule ütlema, et ma ei lase teda enda ligidale. See jättis halva maigu suhu, kuid kui ma oleks teda nakatanud ning ta oleks pidanud samamoodi haige olema, ei oleks ma seda endale kunagi andestanud.
Mingi hetk oli eksam. Vist oli teisipäev see, kui võtsin oma tagastatud sandi raudruuna ja veeresin teosammul kooli. Esimest korda elus oli haigusest lihasvalu. Õnneks sain juba kinnituse, et vähemalt pole keegi eksamilt läbi kukkunud, asi seegi.
Homme on ka eksam. Talvisele eksamile ilmus kursavend kaks õlut sees ning magamata, läbi sai. Loodan, et ka seekord on lihtne. Kuna homme tulevad sugulased ebasoovitult külla, jääb ära elu esimene "sess on läbi, lähme võtame Pirol selle auks ühe õlle" tähistamine. Tänan teid, kallis tädi ja kisavad lapsed, et te homme siia tulete. Ei, mul ei ole teie vastu midagi, ainult et ajastus on natuke halb.
Üldse veereb kõik kuidagi allamäge. Jaapani keelest kukkusin läbi, kuna olin jooksvad tööd unarusse jätnud. Enda viga siiski. Keeleteaduse õppejõud ei vasta mu pärimisele, millal eksam on. Minu õnne juures oli eksam ära juba ning mind saadetakse kuu taha. Eraelu on ka nii nagu on, Piiut see nädalavahetus jälle ei näe. Soovin talle ja Gekile Curuniri larbil edu, tahaks pilte näha. MTI on haige, seega ei saa vaikselt Pirole ka minna. Lärmakalt minekuks leiaks inimesi küll, aga endal ei ole isu. Buzz 08 jätan igaks juhuks tervislikel kaalutlustel vahele, vabaõhukontsert pole hetkel see, mida organism läbi teha tahaks.
Mingi hetk lubasin animest rääkida. Kuna life on mu natukeseks rahule jätnud, siis leidsin aega, et Higurashi no Naku Koro ni lõpuni vaadata. keskosa oli minu jaoks tõesti igav, seega ei olnud kuigi entusiastlik, kui viimase kolme osa kallale asusin. Kuid need viimased kolm osa panid mind teist hooaega vaatama. Higurashi no Naku Koro ni Kai on minu arust samade tegelastega, kuid hoopis teine ning palju parem anime. Vaatasin selle läbi tempos kümme osa päevas. Üllatuseks oli sisse pikitud päris häid võitlusstseene ning üsna GAR'i teksti.
Lõpetuseks väike anekdoot.
Tudeng satub põrgusse. Kurat küsib siis tema käest, kumba ta tahaks, kas tudengi või tavainimese põrgut? Tudeng võtab siis prooviks tavainimese põrgu. Igal hommikul lüüakse nael tagumikku, ülejäänud päev on hooletu. Hakkab siis igav ja laseb end tudengipõrgusse üle viia. Tudengipõrgu hoopis lahedam, joob päevad läbi ja kakerdab niisama lõbusalt ringi. Ühel päeval koputab Kurat pohmellis tudengi õlale, lausub: "sessiaeg", ning näitab sõrmega ämbritäie naelte peale.
1 comment:
Räägid siis või ei räägi, me juba ammu ootame.
Post a Comment