Sunday, February 15, 2009

Sõbrapäev

ehk mida iganes.


Photobucket


Maffia vms

ehk kell on 1:07 kui ma seda postitut kirjutama hakkasin. Joobeaste on 2/3 ehk see tähendab, et ma istun kusagil nurgas ja emon. Luckily, I has a laptop and a blog. Ehk siis on sõbrapäeva öö, olen üksi, purjus ja emon. aww, desu. Mingit koherentset teksti ma ei viitsigi välja punnitada, sest Mati seletab tegelaste rolle ja ma teesklen kuulamist. Olen Cleric, kes suudab alates 3. raundist surnuid tagasi tuua- Ma ei olegi nekromantic ega necromancer vms. Anywho, Khvanchkara on otsakorral.

Do not care. Mingi asi inzu läpal loobib kursorit ringi ja see on nuss. Ehk siis hetkel rohkem ei viitsi. Ja kui mind maha lüüakse, kirjutan uue postituse.

Wednesday, February 11, 2009

Kasvav misantroopia

ehk mingi vastumeelsus inimeste vastu.

Kirjutasin sellest juba eelmises postituses. Asi päädis sellega, et Inz nimetas oma blogis minu kodu "Lair of the Misanthrope" 'iks. Aga jah, iga päevaga kasvab mu tülpimus inimeste suhtes. Inimesi, keda ma talun, on väheks jäänud. Pea iga inimkontakt ärritab juba. Kui keegi peaks helistama ja kusagile välja kutsuma, saadaks ta pikalt ja lülitaks telefoni välja. Üksikute eranditega siiski.

Võib-olla on üheks põhjuseks fakt, et üks mu hea sõber on praegu intensiivravipalatis pärast seda, kui (minu teooria, ärge võtke seda tõena) tal inimesed lõplikult üle viskasid ja ta nende seltskonnast lahkuda tahtis.

Mu kallid sõbrad, kui ma olengi teie vastu kuidagi eriti ükskõikne ja torkav, siis andestage see mulle. Te käite mulle lihtsalt närvidele, kuigi tegelikult ei ole selleks isegi põhjust. Ma ei imestaks, kui mind hakkaks varsti see ärritama, et taevas on sinine.

Tahtsin miskit veel kirjutada. See aken on juba neljandat tundi lahti, ent teksti ei tule.



He had to fight back tears of rage.
His heart beats like a drum.

Friday, February 6, 2009

Invaliid

ehk puujalaga piraat.

Sellest on nüüd juba nädalake möödas, kui mu jalg kell 4 hommikul errori sisse lõi ja mu jääle kukutas. Siin on pilt ka, kui keegi sinikat näha tahab. Igatahes nüüd koperdan juba rahulikult ringi, lonkan veel natuke, aga paistab, et amputeerima ei pea.

Misantroop minus möllab. Olen sellel nädalal ehk kolme või nelja inimesega suhelnud, sest lihtsalt ei taha inimesi enam näha ega neist kuulda. Nii et kui keegi peaks arvama, et ma teda nõmedaks pean ja temaga enam ei räägi, siis tehku orkutisse kommuun ja lisagu ülejäänud eesti ka sinna.

Ahjaa. Ma olen vist maininud, et pole paremat viisi ärkamiseks, kui see, kui kena tüdruk sulle küüned selga lööb. Kes ei ole katsetanud, siis tehke seda. Eile öösel ärkasin selle peale, et mulle löödi lihtsalt rusikaga näkku. :P

Ootan juba Baka kokkutulekut. Nii palju inimesi, kellega ei viitsi suhelda. Nii vähe inimesi, kellega tahakski paar sõna vahetada. Ja muidgi tohutul hulgal neutraalseid, kellega ma ka tegelikult rääkida ei viitsiks. Kui mälu ei peta, siis kaameral on akud laetud, on vähemalt mingigi pseudotegevus.

Olen viimasel ajal tänu Moonikale väga palju filme vaadanud. Tavaliselt tiksun niisama arvuti taga aega surnuks. Inzu soovitatud "Pet Sematary" osutus märksa jubedamaks kui selle alla vaadatud "Saag". Hakkan vaikselt juba Trash'i motoga nõustuma. "Good Movies > Beer & Social Life". Õlu pole mulle niikuinii kunagi meeldinud tegelikult. Outlander oli vaatamata B-kategooria staatusele märksa parem kui nii mõnigi Hollywood'i high-budget idiootsus.

Kes veel märganud pole, siis ma olen muusikasõltlane. Siit ka soovitus: kui avastate, et uus postitus on siia blogisse tekkinud, siis enne lugemist (aplaus, et seda üldse teha viitsid) käivita postituse allosas olev lugu. Üsna tõenäoliselt mängis see postituse kirjutamise ajal ning peaks mingil moel sisuga kokku minema.


Autor on väidetavalt "Yes & Dif Juz", mis ei ütle mitte midagi ning ka pealkiri on puudu. Oleksin lisainfo üle tänulik.