ehk mingi vastumeelsus inimeste vastu.
Kirjutasin sellest juba eelmises postituses. Asi päädis sellega, et Inz nimetas oma blogis minu kodu "Lair of the Misanthrope" 'iks. Aga jah, iga päevaga kasvab mu tülpimus inimeste suhtes. Inimesi, keda ma talun, on väheks jäänud. Pea iga inimkontakt ärritab juba. Kui keegi peaks helistama ja kusagile välja kutsuma, saadaks ta pikalt ja lülitaks telefoni välja. Üksikute eranditega siiski.
Võib-olla on üheks põhjuseks fakt, et üks mu hea sõber on praegu intensiivravipalatis pärast seda, kui (minu teooria, ärge võtke seda tõena) tal inimesed lõplikult üle viskasid ja ta nende seltskonnast lahkuda tahtis.
Mu kallid sõbrad, kui ma olengi teie vastu kuidagi eriti ükskõikne ja torkav, siis andestage see mulle. Te käite mulle lihtsalt närvidele, kuigi tegelikult ei ole selleks isegi põhjust. Ma ei imestaks, kui mind hakkaks varsti see ärritama, et taevas on sinine.
Tahtsin miskit veel kirjutada. See aken on juba neljandat tundi lahti, ent teksti ei tule.
He had to fight back tears of rage.
His heart beats like a drum.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment