ehk inglise keeles.
Well, I would like to dedicate this post to a lovely guy living in the city of angels, Los Angeles. For some awkward reason he once decided to call me in the middle of the night on my cell phone and call me gay. He used the line of his boss and now I am hoping that he gets fired.
Other than that, I am impressed with my own life. For some reason, I would rather not elaborate, I have other places and people for that. If you would like to know the details, you have to buy me a drink or give me a good reason. Bribing me with food still works btw *hint*.
About bribing me with food...I have a lovely girl visiting me tomorrow and she said that she loves cooking and would like to whip something up. Ok, now let me get this straight. A hot redhead will come to visit me and cook too? And it is like what...my 3rd day of being single? She also said that she would massage my back. Before you get any thoughts, I should remind you of the fact that I was not accepted to the army because of my spine being as defective as it can get. And for the past two weeks it has been feeling like someone jabbed a jagged rusty blade next to my left kidney.
Thursday, January 29, 2009
Saturday, January 24, 2009
Seosetud mõtted
ehk mõtted tulevad ja lähevad.
Veetsin just suurema osa päevast arvutit parandades. Proovisin nelja erinevat OS'i installida. Kaasa arvatud Ubuntut, mille plaadi olin vana arvuti lugejasse unustanud. Otsisin vana arvuti välja, otsisin 5 minutit toitejuhet ja plaati välja võttes tundsin väikest nostalgiatorget. Ahjaa, Ahti oli CMOS jumperi valesse asendisse jätnud. Ja seda juba pool aastat tagasi.
Lisaks sellele valutab mu selg juba vahetpidamata teist nädalat. Perearst, kes ei suvatsenud vaadatagi, pakkus, et see on sellest, et mu lülisammas on niikuinii täiesti defektne.
Tükk aega on juba tunne, et ei oskagi midagi teha enam. Lisaks nägin täna veidike kahtlast unenägu, mis mind häirima jäi.
While you're breakin' down my back n' I been rackin' out my brain
It don't matter how we make it
'Cause it always ends the same
You can push it for more mileage
But your flaps r' wearin' thin
And I could sleep on it 'til mornin'
But this nightmare never ends
Don't forget to call my lawyers
With ridiculous demands
An you can take the pity so far
But it's more than I can stand
'Cause this couchtrip's gettin' older
Tell me how long has it been
'Cause 5 years is forever
An you haven't grown up yet
Veetsin just suurema osa päevast arvutit parandades. Proovisin nelja erinevat OS'i installida. Kaasa arvatud Ubuntut, mille plaadi olin vana arvuti lugejasse unustanud. Otsisin vana arvuti välja, otsisin 5 minutit toitejuhet ja plaati välja võttes tundsin väikest nostalgiatorget. Ahjaa, Ahti oli CMOS jumperi valesse asendisse jätnud. Ja seda juba pool aastat tagasi.
Lisaks sellele valutab mu selg juba vahetpidamata teist nädalat. Perearst, kes ei suvatsenud vaadatagi, pakkus, et see on sellest, et mu lülisammas on niikuinii täiesti defektne.
Tükk aega on juba tunne, et ei oskagi midagi teha enam. Lisaks nägin täna veidike kahtlast unenägu, mis mind häirima jäi.
While you're breakin' down my back n' I been rackin' out my brain
It don't matter how we make it
'Cause it always ends the same
You can push it for more mileage
But your flaps r' wearin' thin
And I could sleep on it 'til mornin'
But this nightmare never ends
Don't forget to call my lawyers
With ridiculous demands
An you can take the pity so far
But it's more than I can stand
'Cause this couchtrip's gettin' older
Tell me how long has it been
'Cause 5 years is forever
An you haven't grown up yet
Monday, January 12, 2009
Veidi teistmoodi
ehk siis harjumatult.
Das sage ich mir oft.
Dir sage ich das nicht.
Sie kommen schon.
Er wohnt im Haus gegenüber.
Er war kaum müde.
Er ist fast immer freundlich.
Sie ist ein sehr kluges Mädchen.
Nur er kann kommen.
Hast du etwa keine Lust?
Heute bin ich eben Traurig.
Väljavõte ühest suvalisest grammatikaharjutusest, millegipärast hakkas mulle lausete kompositsioon meeldima.
Lisaks mõtlesin, et hakkaks veel rohkem juutuubi linke postitama. Veidraid lugusid, mida ma kuulan ja mis mind mõtlema panevad. Täna siis: Craig Gray - Fade Away. Kahjuks on algust natuke barbaarselt remixitud.
She looks out of her window
Only seeing her own reflection
Silent eyes that stare back to the distance
Put it on the window pane
Distorts her pretty face
She feels thats what she looks like everyday
Looking down towards the floor
Back up through the window
She sighs a misty breath
The ghost without a haunted end
Street light fills her empty room,
Dark clouds are only seen,
She goes back to her bed to try to
sleep her nightmares away
Fade away, Fade away.
She's gonna fade away, fade away.
Nightmares they are recurring
One stare she could turn and face
Screaming down with all her might
To see everyone die
One day she'll have the courage,
To do what she wants to do,
End the life of misery,
And for once be happy
Fade away, Fade away.
She's gonna fade away, fade away.
Das sage ich mir oft.
Dir sage ich das nicht.
Sie kommen schon.
Er wohnt im Haus gegenüber.
Er war kaum müde.
Er ist fast immer freundlich.
Sie ist ein sehr kluges Mädchen.
Nur er kann kommen.
Hast du etwa keine Lust?
Heute bin ich eben Traurig.
Väljavõte ühest suvalisest grammatikaharjutusest, millegipärast hakkas mulle lausete kompositsioon meeldima.
Lisaks mõtlesin, et hakkaks veel rohkem juutuubi linke postitama. Veidraid lugusid, mida ma kuulan ja mis mind mõtlema panevad. Täna siis: Craig Gray - Fade Away. Kahjuks on algust natuke barbaarselt remixitud.
She looks out of her window
Only seeing her own reflection
Silent eyes that stare back to the distance
Put it on the window pane
Distorts her pretty face
She feels thats what she looks like everyday
Looking down towards the floor
Back up through the window
She sighs a misty breath
The ghost without a haunted end
Street light fills her empty room,
Dark clouds are only seen,
She goes back to her bed to try to
sleep her nightmares away
Fade away, Fade away.
She's gonna fade away, fade away.
Nightmares they are recurring
One stare she could turn and face
Screaming down with all her might
To see everyone die
One day she'll have the courage,
To do what she wants to do,
End the life of misery,
And for once be happy
Fade away, Fade away.
She's gonna fade away, fade away.
Tuesday, January 6, 2009
Köögid
ehk paik, kus mõelda.
Millegipärast hakkasin köökidele mõtlema. Ei, kõht ei ole tühi. Mõtlesin ühe köögi peale, kus ma suvel olin. Ühe köögi peale, mille põrandal ma pelmeene sõin. Siis üks köök, kus ma kuulasin, kuidas porgandit tordi sisse pista. Üks köök, mille põrandal Inz oma mõtteid üles kirjutas. Köök, mille laual on traktori aku. Köök, mille põrandale ma pannkoogilt toormoosi tilgutasin.
Millegipärast on mu korteris köök ainus koht, kus mul ei meeldi pimedas käia. Oma toas kustutan tule üsna tihti ära, esiku ja vetsu- või vannitoatulega ei viitsigi tavaliselt jännata.
Tegelikult on põhjus selles, et mul on, mille üle järgi mõelda. Usun, et kõik on tuttavad sellise juhusega, et ärkad mitte oma kodus, kõnnid vetsu ja siis koperdad vaikselt kööki, uurid külmkapi sisu, teed kohvi ning istud siis akna alla maha. Köök on millegipärast minu jaoks saanud kohaks, kus ma hommikuti mõtlen õhtul sündinu üle järgi. Millegipärast ei ole ma seda kunagi enda köögis teinud. Peaks proovima. Valetan. Ma olen seda teinud, aga mitte üksi. Mis panebki mõtlema, et millegipärast ei ole ma kunagi köögis üksinda oma mõtteid mõlgutanud, alati on mind üle kohvitassi vaadanud kellegi kergelt unine nägu, mis on samuti mõtteisse vajunud.
Millegipärast hakkasin köökidele mõtlema. Ei, kõht ei ole tühi. Mõtlesin ühe köögi peale, kus ma suvel olin. Ühe köögi peale, mille põrandal ma pelmeene sõin. Siis üks köök, kus ma kuulasin, kuidas porgandit tordi sisse pista. Üks köök, mille põrandal Inz oma mõtteid üles kirjutas. Köök, mille laual on traktori aku. Köök, mille põrandale ma pannkoogilt toormoosi tilgutasin.
Millegipärast on mu korteris köök ainus koht, kus mul ei meeldi pimedas käia. Oma toas kustutan tule üsna tihti ära, esiku ja vetsu- või vannitoatulega ei viitsigi tavaliselt jännata.
Tegelikult on põhjus selles, et mul on, mille üle järgi mõelda. Usun, et kõik on tuttavad sellise juhusega, et ärkad mitte oma kodus, kõnnid vetsu ja siis koperdad vaikselt kööki, uurid külmkapi sisu, teed kohvi ning istud siis akna alla maha. Köök on millegipärast minu jaoks saanud kohaks, kus ma hommikuti mõtlen õhtul sündinu üle järgi. Millegipärast ei ole ma seda kunagi enda köögis teinud. Peaks proovima. Valetan. Ma olen seda teinud, aga mitte üksi. Mis panebki mõtlema, et millegipärast ei ole ma kunagi köögis üksinda oma mõtteid mõlgutanud, alati on mind üle kohvitassi vaadanud kellegi kergelt unine nägu, mis on samuti mõtteisse vajunud.
inzu~ says:
sõima seda ka, et inimesed võiksid endale mikrolaine ahju sebida
Subscribe to:
Posts (Atom)