Hansapäevad

ehk kuidas linna kulul mitte midagi teha.

Ei mäleta täpselt enam kõike, kuna on juba tubli nädalake möödas, kuid kiire kokkuvõtte teen ikka.

Neljapäeval oli koosolek. Pidime Ahti sünnipäevale minema, mingil viisil õnnestus Inz kaasa vedada, kes ka oma hinge kolmeks päevaks linnale müüs. Igatahes kuulasime koosoleku ära, nägin tuttavaid nägusid ning pärast seda kui kuulsin, et nii mõnelgi on plaanis veel samal õhtul peole minna, mõtlesin, et hansapäevad on ikka edukad: korraldusmeeskond on enne avatseremooniat juba pohmas.

Reede: kas ma tegin tööd? Jah, isegi tegin, jamasin mingite kauplemislubadega üsna mitu tundi ja nägin isegi kasulik välja. Õhtul sai pirogovil istutud, maasika ust katsutud. sisse ei lastud. ei tahtnud ka eriti. Ahjaa, 5-10 aastastele lastele mõeldud karusselli peal sai ka koos Curuniri, kellegi pooltuttava Andu ja kellegagi veel käidud.

Laupäev: võtsin isegi kaamera kaasa, laadisin tal akud täis ja jätsin siis baasi valvama. kakerdasime inzuga ringi ja jagasime ankeete, ülimalt mõttetu töö. Lõpuks andsime ankeedid lihtsalt infopunktidesse. Tarbisime dünamiiti.
Kuna me midagi eriti teha ei viitsinud, tiksusime pirogovil. Toome varemed valmistasime turniiriks ette, tiksusime pirol edasi. Kui rüütlirongkäik algas (mida me oleks pidanud korraldama) astusime otse pirogovilt rongkäiku. Võtsin MTI ka kaasa, ta karjatas natuke inimesi, aitas meil toomelt kõike kola kokku korjata ning sai selle eest endale abilise kaelakaardi ning ligipääsu õllekülmikule. Halb idee. Jõime staabis niikaua, kuni meid välja visati. Üritasime karussellile saada, sealt visati meid minema. Kakerdasime kanali äärde, kus sai dünamiiti ja natuke alkoholi tarbitud. Keerutasime mingi karussellilaadse asja peal sisikonnad tagurpidi. Inz käis kallisid nurumas ja oleks peaaegu peksa saanud.

istusime pingi peal, kui korraga üks tüdruk meie juurde jooksis. Hingeldades seletas ta meile, et talle olevat silla peal kallale tungitud ning telefon ära võetud. Ta helistas Kyo telefoniga sõbrannale, kes selleks ajaks juba politseiatos istus. Lõpuks vuras kohale kolm politseiautot, kanali ääres jooksis vestides mehikesi pärast üsna palju ringi. Otsisime tüdruku telefoni, ise parajalt joobes. Lõpuks leidis üks politseinik selle.

Kakerdasime edasi Kyo poole, kus me kiirnuudleid sõime. Sealt suundusime emajõe randa, kus me dünamiiti edasi timmisime. Lõpuks oli meil kohutav dünamiidi üledoos, mis on jõhkram kui keskmine joove. MTI oli lihtsalt purjus ja luksus. Kui kell 8 hommikul magama jõudsin, keerles mul Priit Pärsimi pohmas nägu silme ees päripäeva. Siis muutus see cockmongleri näoks. Siis nägin ma mingit puud, millel oli lehepuhmaste asemel Curuniri näod. Ehk olin endaga kapitaalselt perses.

Pühapäev.....dünamiidipohmakas. Mul on praegugi üks purk veel külmkapis, ei julge võtta. Kakerdasime ringi, mul endal põlved jube valusad. tegime tõenäoliselt midagi kasulikke ning sõime-jõime linna kulul. Kell 5 pidime jõelinnas olema, kus meid töö ootas. Lootsime seitsmeks valmis saada, kuid oh ei, tööd oli palju, lõpuks ladusime veoauto kraami täis ja siis läksime seda ka maha laadima. Sain InBoili aias kola tõsta, Tarmo Ladva aias pakke laduda ning lõpuks murdsime mänguasjamuuseumi väravast sisse, et neile karussell tagastada. Selleks ajaks oli pidu juba tund aega käinud, läksime sinna, kutsusin tögades paari juba joobes tüüpi kasutuks muidusööjaks. Kõige naljakam oli siiski see hetk, kui mul oli pool praeleiba põses, siidripurk jalge ees ning linnapea tuli isiklikult mind tänama hansapäevade korraldamise eest.

Õhtu veetsime jälle anne kanali ääres spinnides. Ühe kursaõe võtsin ka kaasa, kes oli vabatahtlikuks sattunud. Huvitav oli.

Pika jutu moraal: kui tahate kolm päeva Unlimited Beer Works'i nautida ning natuke tööd teha, tulge hansapäevadele. Garanteeritult põnev sündmus.

Lisa: Inz kallistas paarisada inimest. tema roosad kiisukõrvad olid vist nii nunnud, et peaaegu keegi ei keeldunud kallist.

Hüpotees 3 (MTI ja Random on nõmedad):

ehk failinud üritus ja muu soga.

Järgmine kord tean paremini ning ei lase oma tuba kapitaalselt ümber tõsta. MTI kirjutas oma blogis juba pikemalt, mis täpselt juhtus. Siiski pean seda nõmedaks, et tullakse teise inimese poole lihtsalt selleks, et magada. Olen juba selline põhimõtteline inimene, et kui midagi teha, siis korralikult. Avaldub see kasvõi minu anime- filmi- ja muusikamaitses. Või siis alkoholitarbimisharjumustes. Ei salli seda, kui tahetakse teha üht ja lõpuks kukub välja teine. Aga täpselt nii juhtuski: korraliku koosistmise ja filmivaatamise asemel jäi enamus inimesi magama ning mina ja MTI lahendasime kõik kättesaadava alkoholi, mida ma vist poleks muidu teinud. Hommikul oli ka lahe ärgata, kõik olid lahkunud, ainult notepad'is oli väike tervitus kirjutatud. Samas sain enam-vähem korralikult välja magada (ning oma unerütmi lõplikult tuksi keerata).

Lihtne oleks süüdistada genky't, kes kõige tõenäolisemalt tahtis magama minna ning oma autoriteetiga ka teisi selleks mõjutas. Aga ma ei tee seda. Pigem süüdistan kollektiivset pohhuismi minu ja MTI suhtes. Oleks me teadnud, et teil igav on, oleksime seltskonda tagasi tulnud, kuid kuna rahvas naeris millegi üle ja üldse tundus lõbusas tujus olevat, arvasime, et meist ei tunta väga puudust.

PS 1: ummi oli palja ülakehaga ja erick oli püksata. do not want
PS 2: vabandust, genky, et sind kogemata põukisin, ma tõesti arvasin, et see jäse kuulus erickule.
PS 3: Ma ei ole eriti solvunud ega tige. Pigem valmistasid inimesed mulle järjekordse pettumuse. Olen ise alati üritanud viisakas olla ning mitte enda heaolu teiste heaolust tähtsamaks seada.
PS 4: ülimalt ebaviisakas oleks olnud magav rahvas üles ajada ning filmi vaatama hakata
PS 5: (lisand PS3'le) Keegi, vist erick vingus, et ma ajasin neid ebaviisakalt kaks korda üles ega lasknud neil magada. Tõesti, oli minust ülimalt ebaviisakas, et ma omas kodus magada tahtsin, ning julgesin enda toast enda tekki ja patja otsima tulla. Oleks pidanud Matiga põrandale kerra tõmbama.

Täna sain 3 tundi diivanil magada, sest paksu vatitekiga Piu kaisus magamine oli võimatu, kuna oli lihtsalt ülimalt lämbe. Sellest on mul nüüd kael valus ja peavalu.

Jääb üle vaid mõelda ühe lause üle, mille MTI osavalt formuleeris:

Kas siis tõesti meie sealne seltskond oli siis niivõrd igav ja nõme, et ainuke asi, mis tolles olukorras teha sai oli magamine.

mis päev täna on?

ehk siis muljetus, kuidas nädalapäevad täiesti ära unustada.

Tegelikult kirjutasin juba ühe lõigu valmis, kuid otsustasin, et sellel ei ole mõtet ning kustutasin selle ära. Märksõnadeks oleks siis: erinevate inimeste pool ööbimine, alkoholi tarbimine ja muidu lollitamine. Järjekordselt on kõik üheks kamakaks kokku sulandunud.

Igatahes, täna on neljapäev (kalendrist vaatasin) ja pean tõdema, et ligi nädalane life'imise tsükkel tuli sisse.

Vasak kõrv valutab. Lisaks on veel kohutavalt halb olla. Liiter viina 5 inimese peale + muud kraami annab tunda. Lisaks ka see, et sain magama kell pool 9 hommikul. Tegelikult nii ikka ei tohiks. Esiku remont lükkus nüüd selle tõttu edasi.

Ahjaa, emme läks eile ära, umbes pool tundi pärast tema lahkumist oli esimene karvane juba siin, õhtuks vajus rahvast juurde. Loodan, et kui ema pühapäeval naaseb, on korter veel koos sisustusega enam-vähem terve.

Liiga jube on olla, et edasi kirjutada. Unerežiim on paigast.