Baka 2012

ehk kuidas aasta oli 2012 ja baka talvisel käidi.

Mõtlesin glaurungi eeskujul seekord baka muljetamise just blogisse teha, pole teist niikuinii pool aastat mõttekalt kasutanud.

Proloog: sain mitte just väga pikka aega enne bakat teada, et kasutaja, kes lubas viktoriini teha, laseb selle puht viitsimatusest lihtlabaselt üle. Nimesid ei nimeta aga näpuga võin näidata küll. Sai siis Valdarsi abiga üks paras käkerdis kokku keevitatud, mis enda kriitikameelele ka just parim ei tundunud. Aga tundus, et vähemalt absurdselt raske või liiga lihtne ei olnud ja kui punkte vaadata, siis enamus inimesi teadis ka miskit ikka.

Lugu ise algas varajase äratusega, shadowman pidi olema laevastiku ülem, kui aga inimesed järjest juurde tilkusid ja hilinesid, jättis lubatud juht meid aga viimast võitlejat ootama ja suundus ise kaugust otsima. Ligi kolmveerand tundi ettenähtust varem saime siiski liikuma, Viljandisse jõudes algas muidugi iga baka kohustuslik osa, "avastame eestimaad". Taneli autotäis oli läinud armeenia kööki tühjaks sööma, neile olid appi läinud Metsavana juhitud autotäis. Viljandist välja sõites jätkasime "avastame eestimaad" vooruga, sest juhtida lubanud Metsavana ei olnud kunagi autokoolis käinud, vaid oli load vastava ametniku käest lammaste eest ostnud. Kuidagi saime kohale ikkagi.

Kopra talu järgis üldist trendi ja oli üsna külm. Sai niisama taideldud ja tutvusmisvoorus nenditud, et kui bakale on uusi kasutajaid vaja, tuleb bakalastel need vist ise valmis teha. Fotojaht sujus edukalt, nii edukalt isegi, et andsime umbes 20 minutiga alla ja taidlesime niisama edasi. Katsetasin kätt viktoriini juhatamisega, mis tuli vist enam-vähem mittejubedalt välja. Glaurungi viktoriinile jäin umbes ühe minuti hiljaks, esimene küsimus oli juba tahvlile näidatud ja kuna mul polnud õrna aimugi, millest jutt käib ega pole ma ka ühtegi Gundamit kunagi näinud, ei hakanud isegi üritama ja jätkasin veelkord taidlemist.

Järgnes õhtu absoluutselt tähtsaim osa - SUPP. Imekombel ei saanudki ei klimbid ega frikadellid otsa. Pakun, et põhjuseks oli fakt, et tegu polnud supi vaid vesise ühepajatoiduga, millel oli natuke leent vahel. Kiidan ka saiakesi, mida rumala peaga 2 tükki võtsin, teine enam sisse ei mahtunud.

Tantsuvoor oli see aasta nadi, puudu oli erick, kes inimesi kasvõi ükshaaval tantsima lohistaks. Ülejäänud õhtu möödus enamasti piljardisaalis, kus Specter mulle väljakutse esitas. Pärast umbes poolt tundi ja kahte auku jõudnud kuuli nentisime, et kumbki meist ei oska mängida. Järgnesid paar piinlikku intsidenti tšehhi õlu ja glaurungi taskuga, millest pole eriti mõtet rohkem rääkida.

Olin enda arust just magama jäämas, kui mind hakkas segama seina tagant kostuv rabelemine. Ei tahtnud pikalt mõelda, et mis seal tehakse, küll ära väsivad ja vait jäävad. Ei jäänud nad midagi, mõni hetk hiljem tuli Metsavana, kaine nagu alati, mu ukse taha kolkima ja röökima. Olles parajasti sama palju riides kui sündides, pidasin targemaks ust mitte avada ja teda paari viisaka sõnaga minema saata. Pärast mõningast karjumist ta seda õnneks ka tegi. Millegipärast rabeles ta oma toas glaurungiga veel edasi, kolkisin seina, mu vihje jõudis kohale ja nad jäid lõpuks vait.

Hommikul sai naerdud pohmelli all vaevlevate inimeste üle, vahepeal anti süüa ka. Külm ei mõjunud autodele hästi, seega andis minu rootslane taneli prantslasele paar meetrit või liitrit elektrit, ei oska täpselt mõõta, ellu igatahes see prantslane ärkas. Mõni aeg hiljem sai asjad peale laotud ja 200km tallinna tagasi sõidetud.

Kunagi vahepeal astus üks pärdik mu prillid katki. Oleks inimene viisakalt vabandanud ja süüd tunnistanud, oleks kurjaks saamata prillid sirgu väänanud. Aga kui mingi 13-aastane tatikas tuleb mölisema et "sinu enda süü, et sa prillid mu jala alla panid" siis tekib tahtmine natuke kasvatustööd teha.

Kurb on, et olid puudu: (suvalises järjekorras) erick, delos, vabarna, fushi, clawson, antiviirus, cartoonmaniack, hjarg, tuletegija, hotpapa, kammerer, bushidon, 0h00, babuun, chiisan, edvin, kaptengalaktlan, xire, kauri, driimer, zurgutt, jackwood, ayra jne jne. Kirjutan seda kolmveerand üks öösel, nii et kui ma kedagi ära unustasin, siis vabandan.

Tänaksin ka inimesi, kes vaatamata oma parimatele pingutustele mulle armsaks saanud helisüsteemi ära ei suutnud lõhkuda, rohkem ma seda kaasa ei võta.

Annaksin kokkuvõtteks hinde 6/10, ühe pooletoobise viktoriini, põlve otsas valmistreitud fotovõistluse ning glaurungi tõsiseltvõetav, kuid siiski üksikürituseks jäänud viktoriiniga ei täida sellist üritust ära. Alati on võimalik pidu põnevaks juua, mida nii mõnigi tegi, aga kvaliteetmeelelahutuse alla see ei lahterdu. Lisaks tänaksin inimesi, kes pidasid vajalikuks peosaalis muusika olemasolu üle kurta ning inimesi, kes maja teisest otsast pidid karjumas käima, kuidas mitmekümne inimese lõbus tegevus täiesti mõistlikul ajal häirib teda isiklikult.

Isegi kui kõrvale jätta fakt, et tegu on ühe ajaloo nigelaima baka kokkutulekuga ja kuradima külm oli ka, siis järgmine aasta kindlasti uuesti.