Nüüdsest ka unenäod

ehk kui muidu kirjutada ei viitsi. Ega neljandat tühja blogi luua.

Unenägu algab sellega, et Rei, kes on vahepeal muutunud robotiks, saab oma emalt, kes on vares-tengu, teate, et orbiidil olevas uurimisjaamas on midagi valesti läinud. Rei muutub õhus raketiks ja lendab orbiidile. Liftiga jaama sisse sõites tulistatakse tema pihta mitmest kuulipildujast, kuid tänu AT-väljale ei saa ta üldsegi viga. Paari liigutusega on kõik ründajad neutraliseeritud. Jääb järgi ainult üks meesteadlane, keda ründab ülikiiresti üks Rei käsutuses olev robot. Rei pahandab korraks robotiga, et too ilma tema käsuta tähtsat infot omava inimese neutraliseeris. Teadlane on veel elus ja sisistab Reile "see, mida sa otsid pole siin, vaid sügaval Muiri puu all. Edu otsimisel, hahaha" ja sureb. (Muiri puud - tohutud puud, kuni 1000km kõrgused, Hyperion Cantos).

Samal ajal hakkas kosmosejaam orbiidilt alla kukkuma, Rei HUD ütles, et langemiskiirus on liiga suur ja kui ta praegu atmosfääri siseneks, põleks ta ära. Seega otsustas Rei teha aeglustuslennu ümber Kuu. Jõudnud kuule, leidis ta eest Kaworu, koos istusid nad natuke aega kuu pinnal ja vestlesid. Kaworu tõusis püsti ja tegi märkuse enda pleksist tiibade kohta, et neid pidi lihtne olema Lilimite eest peita. Siis hakkasid ta tiivad kasvama, kuni saavutasid optimaalse kandevõime. Seejärel aga hakkas tiibadest omakorda kasvama tohutu jõuväli, mis meenutas tiibasid, aga oli räsitud. Jõuväli moodustas omamoodi kupli, kohati terve, kohati ainult segadus räsitud-rebitud pleksist ja kergmetallkonstruktsioonidest. Koos kupli tekkimisega tekkisid selle alla ka varjudest koosnevad koletised, keda Rei nägi oma HUDil roheliste täppidena. "Sa vist ei unusta kunagi," ütles Rei. Kaworu vastas: "kuidas ma saaksingi seda unustada?" Hetkeline flashback selleni, kuidas Rei ja Kaworu olid sarnases kuplis vangistuses ja neid ründasid needsamad koletised. "Mäletad, kui suured siis maskid olid veel," küsis Kaworu naljatades, "need katsid terve näo, olid kohutavalt rasked ja tagatipuks täiesti mehhaanilised." Rei ainult naeratas vastu. "Oot, ma kinnitan veel monokiu otsa siia külge" ütles Kaworu, lõi enda lapitud pleksist tiivad laiali ja hakkas loiult maa poole lendama. Rei istus veel hetke kaljuserval hüppas siis sealt alla ja avas oma säravvalged tiivad.