Ei tea kust, aga tekkinud on väike võistlusmoment - ise sõidan rattaga, Clawson ja Valdars käivad jooksmas, Inz vehib mehist maatööd teha ja... ülejäänud ikka veel slackivad.
Igatahes, eile tegin väheke tagasihoidlikuma tiiru, mis lõppes sellega, et umbes veerand kaks öösel käisin põlvini anne kanalis. Ujuda ma ei oska ja õnneks tabasin ära, et sellisel kellaajal üksinda kiirõppimine oleks ehk natuke ohtlik.
Homme kell 2 pean olema treffneri sööklas. Viiendat aastat hansapäevi korraldama :) Millegipärast on halb eelaimdus.
Ma avastasin, et pärast seda, kui rattaga igapäevaselt sõitmas käima hakkasin, on mu meeleolu märksa tõusnud ja enam ei mõtle ma enne magamajäämist kahtlasi mõtteid. Ja nüüd mündi teine pool: tänane füüsiline pingutus piirdus kesklinna ja tagasi kõmpimisega ja kohe annab tunda. Tahaks millegi peal oma raevu välja valada, lihtsalt leida mingit põhjust tigetsemiseks või muidu jobutsemiseks.
Teisipäeval ARKi sõidueksamile. Päris kaval, et ma pole viitsinud Anne ringi ikka veel läbi mõelda ning et Mati audi järjekordselt mööda garaazi laiali on ja mul õrna aimugi pole, kuidas (ja miks) käsipiduriga tõusult ära minna.
Ahjaa, kuulasin muusikastiili, mida olen alati halvaks pidanud - trammjabussi.
BTW, Sportkannone tähendab saksa keeles spordiga hasartselt tegelevat inimest, seega, spordikahurid. Värdtõlked on lahedad.
No comments:
Post a Comment