Perse

Ülimalt tabav pilt praeguse situatsiooni jaoks.

Rohkem ei viitsi kirjutada, minge kõik perse. Ma lähen ja joon ennast nüüd kännuämblikuks.

Arbeit macht frei

ehk töö teeb vabaks.

Jah, selline imeline juhus oli, et ma käisin tööl. Tegelikult täiesti kogemata juhtus. Sander küsis msn'is kas ma too õhtu tööl tahaksin olla ja natuke raha teenida. Enne kui ma arugi sain, istusin toome varemete vahel soojakus, tagusin PS1 peal mingit ülisaasta rallimängu ja valvasin elu hinnaga, et keegi toome varemeid ära ei vinnaks. Tegelikult aitasin jäätisemüüjal külmkappi ka puhastada ja nägin niisama kasulik välja. Algselt pidin seal 15 tundi olema, kuid sain selle 5 tunni peale tingitud ja olin megaõnnelik, kui mind välja vahetati. Uskuge mind, valvuritöö on kohutavalt igav, kui ei ole just läpaka, PSP vms laheda vidina omanik. Lisaks sellele ei olnud ma hommikust saadik midagi söönud ning kui ma lõpuks koju jõudsin, meenutas mu magu musta auku.

Jama on see, et Piiu läheb kaheks nädalaks eurotripile ning jõuab tõenäoliselt alles baka kokkutulekuks tagasi. Võtan MTI kaissu, kuna ka Pihel on nädal aega eemal. Oleme siis kaks üksikut meest teineteise kaisus.

Avastasin, et viimasel ajal magan palju ja sügavalt. Vajun magama nagu nott ja ärkan 11-12 tundi hiljem. Vahepeal on mu ema toas pooled asjad ümber tõstnud, ilma et ma midagi märganud oleks.

Life is a difficult game. There are no cheat codes, no trustworthy tutorials, no potions, spells or medpacks. Yet we all must play it, knowing the truth: one can not completely win the game, one can only try avoiding failure, but never being able to escape it indefinetly.

Hansapäevad

ehk kuidas linna kulul mitte midagi teha.

Ei mäleta täpselt enam kõike, kuna on juba tubli nädalake möödas, kuid kiire kokkuvõtte teen ikka.

Neljapäeval oli koosolek. Pidime Ahti sünnipäevale minema, mingil viisil õnnestus Inz kaasa vedada, kes ka oma hinge kolmeks päevaks linnale müüs. Igatahes kuulasime koosoleku ära, nägin tuttavaid nägusid ning pärast seda kui kuulsin, et nii mõnelgi on plaanis veel samal õhtul peole minna, mõtlesin, et hansapäevad on ikka edukad: korraldusmeeskond on enne avatseremooniat juba pohmas.

Reede: kas ma tegin tööd? Jah, isegi tegin, jamasin mingite kauplemislubadega üsna mitu tundi ja nägin isegi kasulik välja. Õhtul sai pirogovil istutud, maasika ust katsutud. sisse ei lastud. ei tahtnud ka eriti. Ahjaa, 5-10 aastastele lastele mõeldud karusselli peal sai ka koos Curuniri, kellegi pooltuttava Andu ja kellegagi veel käidud.

Laupäev: võtsin isegi kaamera kaasa, laadisin tal akud täis ja jätsin siis baasi valvama. kakerdasime inzuga ringi ja jagasime ankeete, ülimalt mõttetu töö. Lõpuks andsime ankeedid lihtsalt infopunktidesse. Tarbisime dünamiiti.
Kuna me midagi eriti teha ei viitsinud, tiksusime pirogovil. Toome varemed valmistasime turniiriks ette, tiksusime pirol edasi. Kui rüütlirongkäik algas (mida me oleks pidanud korraldama) astusime otse pirogovilt rongkäiku. Võtsin MTI ka kaasa, ta karjatas natuke inimesi, aitas meil toomelt kõike kola kokku korjata ning sai selle eest endale abilise kaelakaardi ning ligipääsu õllekülmikule. Halb idee. Jõime staabis niikaua, kuni meid välja visati. Üritasime karussellile saada, sealt visati meid minema. Kakerdasime kanali äärde, kus sai dünamiiti ja natuke alkoholi tarbitud. Keerutasime mingi karussellilaadse asja peal sisikonnad tagurpidi. Inz käis kallisid nurumas ja oleks peaaegu peksa saanud.

istusime pingi peal, kui korraga üks tüdruk meie juurde jooksis. Hingeldades seletas ta meile, et talle olevat silla peal kallale tungitud ning telefon ära võetud. Ta helistas Kyo telefoniga sõbrannale, kes selleks ajaks juba politseiatos istus. Lõpuks vuras kohale kolm politseiautot, kanali ääres jooksis vestides mehikesi pärast üsna palju ringi. Otsisime tüdruku telefoni, ise parajalt joobes. Lõpuks leidis üks politseinik selle.

Kakerdasime edasi Kyo poole, kus me kiirnuudleid sõime. Sealt suundusime emajõe randa, kus me dünamiiti edasi timmisime. Lõpuks oli meil kohutav dünamiidi üledoos, mis on jõhkram kui keskmine joove. MTI oli lihtsalt purjus ja luksus. Kui kell 8 hommikul magama jõudsin, keerles mul Priit Pärsimi pohmas nägu silme ees päripäeva. Siis muutus see cockmongleri näoks. Siis nägin ma mingit puud, millel oli lehepuhmaste asemel Curuniri näod. Ehk olin endaga kapitaalselt perses.

Pühapäev.....dünamiidipohmakas. Mul on praegugi üks purk veel külmkapis, ei julge võtta. Kakerdasime ringi, mul endal põlved jube valusad. tegime tõenäoliselt midagi kasulikke ning sõime-jõime linna kulul. Kell 5 pidime jõelinnas olema, kus meid töö ootas. Lootsime seitsmeks valmis saada, kuid oh ei, tööd oli palju, lõpuks ladusime veoauto kraami täis ja siis läksime seda ka maha laadima. Sain InBoili aias kola tõsta, Tarmo Ladva aias pakke laduda ning lõpuks murdsime mänguasjamuuseumi väravast sisse, et neile karussell tagastada. Selleks ajaks oli pidu juba tund aega käinud, läksime sinna, kutsusin tögades paari juba joobes tüüpi kasutuks muidusööjaks. Kõige naljakam oli siiski see hetk, kui mul oli pool praeleiba põses, siidripurk jalge ees ning linnapea tuli isiklikult mind tänama hansapäevade korraldamise eest.

Õhtu veetsime jälle anne kanali ääres spinnides. Ühe kursaõe võtsin ka kaasa, kes oli vabatahtlikuks sattunud. Huvitav oli.

Pika jutu moraal: kui tahate kolm päeva Unlimited Beer Works'i nautida ning natuke tööd teha, tulge hansapäevadele. Garanteeritult põnev sündmus.

Lisa: Inz kallistas paarisada inimest. tema roosad kiisukõrvad olid vist nii nunnud, et peaaegu keegi ei keeldunud kallist.

Hüpotees 3 (MTI ja Random on nõmedad):

ehk failinud üritus ja muu soga.

Järgmine kord tean paremini ning ei lase oma tuba kapitaalselt ümber tõsta. MTI kirjutas oma blogis juba pikemalt, mis täpselt juhtus. Siiski pean seda nõmedaks, et tullakse teise inimese poole lihtsalt selleks, et magada. Olen juba selline põhimõtteline inimene, et kui midagi teha, siis korralikult. Avaldub see kasvõi minu anime- filmi- ja muusikamaitses. Või siis alkoholitarbimisharjumustes. Ei salli seda, kui tahetakse teha üht ja lõpuks kukub välja teine. Aga täpselt nii juhtuski: korraliku koosistmise ja filmivaatamise asemel jäi enamus inimesi magama ning mina ja MTI lahendasime kõik kättesaadava alkoholi, mida ma vist poleks muidu teinud. Hommikul oli ka lahe ärgata, kõik olid lahkunud, ainult notepad'is oli väike tervitus kirjutatud. Samas sain enam-vähem korralikult välja magada (ning oma unerütmi lõplikult tuksi keerata).

Lihtne oleks süüdistada genky't, kes kõige tõenäolisemalt tahtis magama minna ning oma autoriteetiga ka teisi selleks mõjutas. Aga ma ei tee seda. Pigem süüdistan kollektiivset pohhuismi minu ja MTI suhtes. Oleks me teadnud, et teil igav on, oleksime seltskonda tagasi tulnud, kuid kuna rahvas naeris millegi üle ja üldse tundus lõbusas tujus olevat, arvasime, et meist ei tunta väga puudust.

PS 1: ummi oli palja ülakehaga ja erick oli püksata. do not want
PS 2: vabandust, genky, et sind kogemata põukisin, ma tõesti arvasin, et see jäse kuulus erickule.
PS 3: Ma ei ole eriti solvunud ega tige. Pigem valmistasid inimesed mulle järjekordse pettumuse. Olen ise alati üritanud viisakas olla ning mitte enda heaolu teiste heaolust tähtsamaks seada.
PS 4: ülimalt ebaviisakas oleks olnud magav rahvas üles ajada ning filmi vaatama hakata
PS 5: (lisand PS3'le) Keegi, vist erick vingus, et ma ajasin neid ebaviisakalt kaks korda üles ega lasknud neil magada. Tõesti, oli minust ülimalt ebaviisakas, et ma omas kodus magada tahtsin, ning julgesin enda toast enda tekki ja patja otsima tulla. Oleks pidanud Matiga põrandale kerra tõmbama.

Täna sain 3 tundi diivanil magada, sest paksu vatitekiga Piu kaisus magamine oli võimatu, kuna oli lihtsalt ülimalt lämbe. Sellest on mul nüüd kael valus ja peavalu.

Jääb üle vaid mõelda ühe lause üle, mille MTI osavalt formuleeris:

Kas siis tõesti meie sealne seltskond oli siis niivõrd igav ja nõme, et ainuke asi, mis tolles olukorras teha sai oli magamine.

mis päev täna on?

ehk siis muljetus, kuidas nädalapäevad täiesti ära unustada.

Tegelikult kirjutasin juba ühe lõigu valmis, kuid otsustasin, et sellel ei ole mõtet ning kustutasin selle ära. Märksõnadeks oleks siis: erinevate inimeste pool ööbimine, alkoholi tarbimine ja muidu lollitamine. Järjekordselt on kõik üheks kamakaks kokku sulandunud.

Igatahes, täna on neljapäev (kalendrist vaatasin) ja pean tõdema, et ligi nädalane life'imise tsükkel tuli sisse.

Vasak kõrv valutab. Lisaks on veel kohutavalt halb olla. Liiter viina 5 inimese peale + muud kraami annab tunda. Lisaks ka see, et sain magama kell pool 9 hommikul. Tegelikult nii ikka ei tohiks. Esiku remont lükkus nüüd selle tõttu edasi.

Ahjaa, emme läks eile ära, umbes pool tundi pärast tema lahkumist oli esimene karvane juba siin, õhtuks vajus rahvast juurde. Loodan, et kui ema pühapäeval naaseb, on korter veel koos sisustusega enam-vähem terve.

Liiga jube on olla, et edasi kirjutada. Unerežiim on paigast.

Vihm

ehk üks mõttetult pikk ja sisutu emotsev postitus.


Ei mäletagi nagu, mis oleks esimene asi, millest rääkida tasuks. Kuna päevad on niikuinii lootusetult sassis, piirdun selliste ajamäärustega nagu "kunagi" "mingi päev" ja muude umbmäärasustega. osa kopeerin lihtsalt.

[copypasta]Oli lämbe ja hämar suveöö. Olin sattunud genky poole. Ma ei olnud seal üksi. Me olime voodis, kus meid oli kuus tükki. Väike arvutus ütleb, et see jättis meist igaühele natuke rohkem kui 30cm lebamisruumi. taustaks käis 80ndate popmuusika klassika, kui üle mu keha libises kaks aheldatud kätt. Nendel kätel paistis olevat oma tahe ja mõistus, sest need liikusid sünkroonis mööda teiste inimesti kehi, neid igalt poolt katsudes. Vonklevate käte ette jäime mina, Piiu ja genky. Väidetavalt olid nende kombitsalaadsete jäsemete omanikeks MTI ja Pihel, kuid kahtlen selles sügavalt. Pärast seda, kui ma olin kombitskäte trummeldamise saatel magama jäänud, äratas meid ericku norskamine. Karistuseks selle patu eest, saatsime ta üksi külma öhe. [/copypasta]

Hommikul jõudsin koju, magasin paar tundi ja suundusin pirogovile. mitte küll pirogovil, vaid lihtsalt toomel ootasid mind mõlemad kursavennad, kes olid juba jõudnud kaks Mäkra ära lahendada, tõin neile ühe Bocki juurde. Kakerdasime ringi, tarbisime erinevaid alkohole, asi lõppes sellega, et kella kaheks olid nad kapsastunud ning mina parajalt surinas.

[üsna copypasta]Peale spirituaalset vabanemist soodustavaid pruuliste tarbimist kohtusin Liisiga. Ka kaisu ja genky liitusid meiega. Me vahetasime rahakupüürid lillede vastu ning rühkisime mäest üles, et õnnitleda Matit keskharidusastme lõpetamise puhul. Ühel hetkel liitus Yoshy meiega. Jäädvustasin selle tähtsa hetke oma ustava fotoaparaatiga. Edasi suundusime Ummit õnnitlema tema põhiharidusastme lõpetamise puhul.

Hiljem spottisin hea mitu korda yoshy kodus yoshyt ennast,Liisi, Matit ning üht karvast olendit, kes mulle läikivatelt tasapindadelt kahtlustava ilmega otsa põrnitses.

jätkasin spirituaalse vabanemise otsinguid koos vastavate vedelikega.

Tund peale keskööd võis näha kaht kogu hämaral metsateel kõndimas. Tähelepanelik vaatleja oleks märganud, et tegemist oli MTI ja minuga, kes vaikides oma ulualuste poole sammusid. [/copypasta]


Laupäeval oli ericku juures juhatuse koosolek, mille ma kahjuks avatud silmadega maha magasin, kuna ei saanud enamasti lihtsalt asjale pihta. Rääkisin ja mõtlesin küll kaasa, aga kusagil on ka minu mõistuse piir. Vaatasime filme, tellisime pitsat ja rahvas võis vaadelda, kuidas mul mingi hetk kaitsmed läbi kõrbesid ning ma lihtsalt röökima pistsin. Vajusin nelja paiku MTIga koju. Rääkisime tõsiseid jutte.

Jaanipäeva eelne aeg möödus maal. vanaemal on tervis halb, on voodihaige. Üldse oli maal ülimalt ebameeldiv olla, tulime kähku tagasi. Eilne päev möödus kohutavas seisus, ka täna olen väsinud.

Emo tunne on. Kõik on kuidagi halvasti, enesetunne on halb, kuidagi väga kergesti ärrituv olen. yoshy poolt koju tulles vaikisin, ericku pool vaikisin enamuse ajast, lihtsalt ei oska midagi öelda.

jätan selle jama kirjutamise, mida ma ikka siin nõnda pikalt eimillestki kirjutan. Võiksin ju midagi sügavamat kirjutada, kuid mõistan, et sellel poleks tegelikult mõtet.

Kevad = sess

ehk kuidas haigena eksamil käia

Igatahes neljapäeval oli klubi juhatuse koosolek. Plaanis oli pärast seda MTI'ga Pirole suunduda ja vaikselt õlut libistades mõnuga meestejuttu ajada. Koosolek venis, inz ilmus, mingi hetk jõudsime selleni, et istusime aias ja sõime pooltoorest, ent söestunud liha. Ootamatu grill oli meid endasse haaranud. Õhtul oli kuidagi imelik olla, ignoreerisin seda. Andsin ratta MTI'le, sest tal oli minu juurest veel korralik maa koju minna. Kodus hakkas mul väga halb, jõin suurema koguse külma vett ja kobisin magama, et õudusunenägusid näha ning pool viis hommikul palavikust hõõguvana ärgata. Ülejäänud nädalavahetus kulus vaikselt haige olemise peale. Pidin raske südamega Piiule ütlema, et ma ei lase teda enda ligidale. See jättis halva maigu suhu, kuid kui ma oleks teda nakatanud ning ta oleks pidanud samamoodi haige olema, ei oleks ma seda endale kunagi andestanud.

Mingi hetk oli eksam. Vist oli teisipäev see, kui võtsin oma tagastatud sandi raudruuna ja veeresin teosammul kooli. Esimest korda elus oli haigusest lihasvalu. Õnneks sain juba kinnituse, et vähemalt pole keegi eksamilt läbi kukkunud, asi seegi.

Homme on ka eksam. Talvisele eksamile ilmus kursavend kaks õlut sees ning magamata, läbi sai. Loodan, et ka seekord on lihtne. Kuna homme tulevad sugulased ebasoovitult külla, jääb ära elu esimene "sess on läbi, lähme võtame Pirol selle auks ühe õlle" tähistamine. Tänan teid, kallis tädi ja kisavad lapsed, et te homme siia tulete. Ei, mul ei ole teie vastu midagi, ainult et ajastus on natuke halb.

Üldse veereb kõik kuidagi allamäge. Jaapani keelest kukkusin läbi, kuna olin jooksvad tööd unarusse jätnud. Enda viga siiski. Keeleteaduse õppejõud ei vasta mu pärimisele, millal eksam on. Minu õnne juures oli eksam ära juba ning mind saadetakse kuu taha. Eraelu on ka nii nagu on, Piiut see nädalavahetus jälle ei näe. Soovin talle ja Gekile Curuniri larbil edu, tahaks pilte näha. MTI on haige, seega ei saa vaikselt Pirole ka minna. Lärmakalt minekuks leiaks inimesi küll, aga endal ei ole isu. Buzz 08 jätan igaks juhuks tervislikel kaalutlustel vahele, vabaõhukontsert pole hetkel see, mida organism läbi teha tahaks.





Mingi hetk lubasin animest rääkida. Kuna life on mu natukeseks rahule jätnud, siis leidsin aega, et Higurashi no Naku Koro ni lõpuni vaadata. keskosa oli minu jaoks tõesti igav, seega ei olnud kuigi entusiastlik, kui viimase kolme osa kallale asusin. Kuid need viimased kolm osa panid mind teist hooaega vaatama. Higurashi no Naku Koro ni Kai on minu arust samade tegelastega, kuid hoopis teine ning palju parem anime. Vaatasin selle läbi tempos kümme osa päevas. Üllatuseks oli sisse pikitud päris häid võitlusstseene ning üsna GAR'i teksti.


Lõpetuseks väike anekdoot.

Tudeng satub põrgusse. Kurat küsib siis tema käest, kumba ta tahaks, kas tudengi või tavainimese põrgut? Tudeng võtab siis prooviks tavainimese põrgu. Igal hommikul lüüakse nael tagumikku, ülejäänud päev on hooletu. Hakkab siis igav ja laseb end tudengipõrgusse üle viia. Tudengipõrgu hoopis lahedam, joob päevad läbi ja kakerdab niisama lõbusalt ringi. Ühel päeval koputab Kurat pohmellis tudengi õlale, lausub: "sessiaeg", ning näitab sõrmega ämbritäie naelte peale.